Nagu eelpool öeld, on sarnase mulgi majoraattalu peremees vaid talu volituste kandja, on talu sümbool. Käesolevas romaanis on seda Peet, see kinnine, iseteadlik, auväärt, instinktipäraselt tark eraldet indiviid, kel pole iialgi tarvis teiste nõu ega abi, keda austavad ning kardavad teised, nagu ta talugi; see on tasakaalukas tüüp, karm ja halastamatu nagu talugi, kes toimib alateadlikult, traditsioonipäraselt, ilma et ta oleks omast isikust enesele küsimust teind; see polegi õieti end tunnetand isik. Ning selle tüübi enesetunnetamine, selle tüübi isikustumine, kus talle sigib esimene aimus mingisugusest võõrast väest (lk. 337), kus ta mõtted lähevad rändama imelikke, ennetundmatuid teid (lk. 336), kus ta küsib: ons siis tõesti inimesel midagi tarvis pääle enese tahtmise? (lk. 336), kus ta koguni hakkab nurisema kellegi kolmandama vastu, kelle ees ta end nii imeväiksena ning abituna tunneb (lk. 345), ning kus ta eneselle asetab küsimuse: mis olen ma siis kurja teind? (lõpp) — selle tüübi isikustumine ongi käesoleva romaani päim psükoloogiline huvi.
- Visnapuu oletab, et "Jaanipäev" kirjeldab asunikkude ning pärisperemeeste sugukondade kokkusulamist
- Visnapuu leiab, et romaani võib defineerida kui ühiskondlikku romaani
- viimistlemisel puudujäägid
- huvitavad kirjeldused, kohati liiga palju
- psühholoogiline romaan, nii nõrkus kui tugevus
No comments:
Post a Comment