Manifest Mõtteid valmiva põlvkonna ajudest

• nn diskoteksapõlvkond
• pintsaklipslased - laulev revolutsioon, ise nimetavad laulev restauratsioon
• nad ei ole NSV Liidu sõjaväes käinud, ei ole üldse käinud või on läbinud kergemal viisil
• vastumeelsus igasuguste koosluste suhtes
• perekonna kui institutsiooni tähtsuse langus, majandusliku heaolu taotlemine
• ei käinud valimas, suhtuvad halvustavalt massi, aga mitte üksikisikutesse
• ülimate ideeliste väärtuste puudumine
• vabameelsus
• tööturul konkurentsivõimelisemad kui teised
  
• tulevikus kindlustatud perekonnainimesed, keda ei huvita, mis teised neist arvavad
  
• neil on võimalik langetada tähtsaid otsuseid
  

Kutsub inimesi loobuma fantastikast ning igasugustest unenägudest. Soovitab pöörduda reaalsuse poole, sest see on meil siinsamas, käega katsutav. On asjatu otsida olematut, tuleb vaid vaadata ja tunda. Inimestel ei oleks vaja nii suurt tähelepanu pöörata võõramaistele asjadele( nt. rokoko, siidivill jne). See viib inimesed sõdadesse ning igasugustesse rahutustesse.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Kivikase manifesti eesmärgiks oli muuta seniseid kirjanduslikke suundi. Ta lootis, et rohkem hakataks looma sellist loomingut, mis annaks lisaks meelelahutusele ka midagi muud, mis paneks inimesed mõtlema ning loetu üle arutama. See kõik võiks mõjutada ning suunata inimeste väärtushinnanguid ning tõekspidamisi. Fantastika asemel soovitas ta pöörduda rohkem realismi ning naturalismi poole. Mina arvan, et tema manifest võeti suhteliselt suure pahameelega vastu, sest põhimõtteliselt ta kritiseeris kõigi kirjanike senist elutööd. Kirjanikud olid küll pahased, kuid oma edaspidises loomingus võtsid Kivikase arvamust arvesse.

Kivikas lausub oma manifesti kaitseks, et tema eesmärgiks ei olnud neid kirjanikke kuidagi solvata või maha karjuda. Ta ainult arvustas ning kritiseeris tolleaegseid kirjanduslikke ideid. Võib öelda, et Kivikas tõi ennast meie rahva kirjanduse nimel ohvriks, ta võttis kõik süüdistused ning ebameeldivused enda kanda. Kuid seda kõike tegi ta uudsete kirjanduslike ideede nimel.

Manifest

Manifest tähendab mingit üleskutset või rahva poole suunatud avalik pöördumine.

Skandaalsus on kirjanikudebüüdi puhul esmatähtis

Mina arvan, et kirjanikudebüüdi puhul on skandaalsus väga oluline. Inimestele lihtsalt läheb peale traagika ning muu selletaoline. Inimesed janunevad skandaalide järele, see muudab elu värvikamaks ning kirevamaks. Võtame näiteks kaks kirjanikku: üks on eeskujulik ning traditsiooniliselt niiöelda igav, teine skandaalne ning uuenduslik. Ma olen kindel, et esimesena huvitutakse selle skandaalse kirjaniku loomingust. Tema teoseid võetaks arvatavasti paremini vastu, sest skandaalsust ka tema looming on huvitav ja omapärane. Teine kirjanik jääb seetõttu skandaalse kirjaniku varju. Rahvale üldjuhul meeldivad uuendused ning minu jaoks personaalselt seostub skandaalsus uuenduslikkuse ning värskusega. Skandaalsus kui selline toob sageli kaasa šokeerimise, kõige edukam moodus panna maailm oma loomingust huvituma ongi neid šokeerida. Ja kuna igal algajal kirjanikudebüüti tegeval inimesel on vaja tähelepanu, on skandaalsus selleks ideaalne võimalus.

Tuglase arvamus Kivikase teose kohta

Tuglas leiab, et Kivikase teos "Lendavad sead" on väga irriteeriv ja omanäoline. Ta leiab selle olevat väga lopsakasõnaline ning fantaasiarikas. Tuglas toetab Kivikat, õigustab tema uusi katsetusi. Ta iseloomustab Kivikase loomingut nelja sõnaga: originaalne, teadlikult otsitud, katsetav ning keeruline. Kivikas pidas kinni materjali ja sisu tasakaalust. Kivikase looming on žest kodanliku kuuvalguse, vooruse ja ühiskondliku korra vastu. Ta mõjus mänguliselt ning lõbusalt. Tuglasele meeldis Kivikase looming, see mõjus värskendava ja nooruslikuna. Mina olen täpselt samal arvamusel, see oli tol ajal väga uuenduslik ning originaalne.

Kommentaar Albert Kivikase kohta

Kohe tundsin ära, et sain ülesandest ise täiesti valesti aru. Tema kirjutis on väga huvitav ning tundub esmapilgul täiesti segane ning üldse mitte teemaga kokkuminev jutt, kuid kui hakata pingsamalt jälgima võib tajuda ka mingisugust loogikat. väga mitmekesine ning palju kahtlaseid mõtteid. See oli muidugi märkimisväärne, kuidas tal osad lauseosad nii hästi kokku sobisid ning moodustasid lausa koomilise sisuga mõtteid.

Kinos

iste, tool, popkorn, jook, mehed, naised, lapsed, film, multikas, subtiitrid, armastus, saladused, naer, nutt, pimedus, pime, ilus, vaikne, mobiil, helin, uks, pilet, kontroll, istmenumber, subtiitrid, silmad, söök, inimesed, kõhe, kiikuv tool , segadus, vaikus, kära, tulitsam,ine, koledus, kahtlane, pulhgakomm, jäätis, vesi, wc, piletikontolll, kva, seanss, tool, lett, pingid, laud, prpgikast, trepid, vaip, karvane tool, külm, käetugi, auk, jalda, kitsasa, kurb, rõõmus, mobiilihelin, vali heli, prožektor, armastusfilm, õudukasd, draama, komöödia, muusikal, oopergala, laulk, hea muusika, kassa. raha, kallis, odav, maitse, elamus, meeldiv, ebameeldiv, lemmik, kahtlane, puänt, mõte, süvenemine, keskendumine, kahtluis, ettenägelikkus, šokoalaad, läbu,parkla, auto, kolin, mürin, näitleja, ilus, armas, kena, kole, kaunis, meeldiv, sümpaatne, lõpp, algus, keskosa, teenindaja, kaaslane, võrgutav, kaasahaarav, pinge, kole, halb, abi, põiklemine, kutse, pilet, kinkekaart.

MINA ENNUSTAN...

Ennustan, et kahekümnendate aastate kirjandus on suhteliselt ühekülgne. Ma arvan, et kõneldi suhteliselt sarnastel teemadel. Peamisteks teemadeks olid arvatavasti eestimeelsus, vabadus ning ühiskondlikud väärtushinnangud.

Ooperilaulja vastus

Kallis härra Adson!
Mina tunnen ennast Teie avalduse tõttu tõsiselt solvatuna. Kuidas Te julgete minu tööd nimetada lihtsaks ja mõttetuks meelelahutuseks? Mina leian, et ooper võiks vabalt olla teatriga ühe pulga peal. Miks te halvustate ooperit nõnda jõhkral viiisil? Meie jutustame täpselt samamoodi inimestele harivaid lugusid, ka meie teosed on vägagi õpetlikud ning harivad. Meie erinevus teatriga on vaid see, et teeme seda kõike lauldes, kuid see ei muuda meie tegevust kohe meelelahutuslikuks.Tsiteerides Teid: "Päris pentsik ette kujutada: ühelpool suur ja mitmekülgne ettevõte ja terve kogu elavaid inimesi, kes nädalate kaupa töötavad, kulutades omi närve ühe näidendi ettevalmistuse kallal, paljudel neist on seljataga pikk õppe- ja püüdmisaeg ning lähemas perspektiivis ainult hädapärane äraelamine ja tihtipeale mure homse päeva eest, moraalseist kaardi peale panekuist kõnelemata." Mina leian, et klassifitseerun samuti selliseks inimeseks. Ei tunne ennast mingilgi moel halvemana. Olen Teie peale sügavalt solvunud. Loodan, et muudate oma arvamust ka teiste minusuguste inimeste suhtes.

Lugupidamisega,
Drama Queen.

Kriisid ja kriisid (A. Adson)

Härra Adson leiab, et meie riigis on väärtushinnangud paigast ära. Liigset tähelepanu pööratakse lõbustustele, selle kõrval jääb hariduslik osa tagaplaanile. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata niiöelda õige ja õiglase toetamisele, milleks sel puhul on teatrite, näituste ning teiste harivate kunstiasutuste arendamine. Meie ühiskond peaks rohkem väärtustama vaimseid-kunstilisi produkte. Adsoni arvates võiks tekitada tollid, mis kaitseksid õigeid väärtusi pahade konkurentide eest. Tema leiab, et tuleks sulgeda kinod ning jätta alles vaid teaduslik kino hariduse andmise vahendina. Tuleks piirata/keelata ka muude lõbustusasutuste (nt. tsirkused, kabareed) tegevust. Toetada ning maksustada tuleks õigeid asutusi. Kultuuriministeerium peaks ära keelustama välismaalt loomeinimeste sissetoomise, nii jääb meie inimestele rohkem võimalusi, väheneb konkurents. Tõlkekirjandus tuleks samuti panna maksu või tolli alla. Peaasi, riikline toetus olgu mõjuv ja õiglane, s. o. toetust ei peaks leidma ajaviitelised ettevõtted, rekordsport, jalgpall, operetitegelased ja sellesarnased asutused, mida toetada ja ülalpidada võiks ja peaks seltskond ja eraisikud. Eraisikud võiksid rohkem annetada ning pöörata enda harimise kõrval tähelepanu ka üldise loomingu arendamisele. Liigselt trükiti juurde õpikuid ning muid kooliraamatuid, seetõttu jäi ilukirjanduse trükkimiseks vähem vahendeid. Härra Adson soovitas rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedile.

Eesti kultuuritegelased

Mihkel Raud, Mihkel Mutt, Signe Kivi, Rein Rannap, Karl-Martin Sinijärv, Ken Saan, Priidu Beier, Kadri Kõusaar, Tuuli Koch, Vladimir Nabokov, Tõnu Õnnepalu, Hasso Krull, Andrus Kasemaa, Aino Pervik, Eno Raud,

Kiri Johannes Barbarusele

Lugupeetud Johannes Barbarus,
Aastal 2011 on olukord Eesti kultuurielus mõningal määral muutunud. Ajakirjanduses valitseb endiselt suhteliselt sarnane olukord. Enam-vähem kõik väljaanded kirjutavad täpselt sama malli järgi ning üpriski sarnaseid asju. Näiteks Postimees, Päevaleht, Ekspress. Ka enamik meie ajakirjadest on üpriski sarnased nt: Kroonika, Anne & Stiil, Naisteleht. Võib võtta ükskõik millise väljaande, kõik nad on enam-vähem sarnased. Muidugi on ka mõningaid erandeid, mis paistavad silma oma asjalikkuse ning professionaalsusega. Näitena võib tuua Eesti loodus, Aed ja Kodu jne.
Muu looming on minu arvates aga üpriski palju muutunud. Võib tinglikult öelda, et tänapäeval võib igaüks kirjutada peaaegu kõike, mida vähegi tahab. Muidugi peavad kirjatükid vastama tsensuuri- ning eetikanormidele. Tänu kirjavabadusele, on meil palju omanäoliseid ning mitmesuguseid erinevaid teoseid. Võib tinglikult öelda, et niipalju, kui on erinevaid autoreid, on ka erinevaid teoseid.

Meie kirjandusloomingulik staatus quo ( J. Barbarus)

Johannes Barbarus on väga kriitiliselt meelestatud Eesti kirjanduse suhtes. Ta leiab, et kõik ajakirjad ning ajalehed on sisutud. Neist kõigist haigutab vastu vaimne tühjus. Looming tiirleb ümber raha, puudub vaimustus. Kritiseerib kirjanduslikku parlamenti E.K.L. Leiab, et kirjandusilmas valitseb hauavaikus. Hoiatab tööliste higilõhna pealetungi eest, püüab kirjanikke ergutada ja äratada.
Johannes Barbarus rõhutab, et ei ole vaja salongiluuletajaid, neid on niigi. Ta tahab saada tuleviku rajajaks ja küündida kõrgemale. Barbarust ärritab vana kopeerimine ning kirjanike mugavus: "Meie asi on luulet-elu edasi wiia. Pange tähele elujõulised, pange tähele jäljendajad, jäljendajate epigoonid. Variatsioonidest on küll! Ses suunas on arwustajail õigus nurisda üliproduktsiooni kohta. On ääretu igaw ja wastik lugeda rahwaluule immiteerimist, wana kordamist, millisele atawistlisele kalduwusele isegi mõned noored wastu panna ei suuda."
Barbarus püüab kirjanikes meelsust sütitada, ta soovitab niiöelda jalad kõhu alt välja võtta.
Barbarus leiab, et inimestel on täiesti vale arusaam luule ülesandest. Inimesed loovad ja loevad luulet, et igavust peletada. Barbarus: "Sõda on kriipsu läbi tõmmand kuupaistelisest meeleolu lüürikast ja idüllitsemisest; dekoratiivse — ajawiite + ilutsemise luule asemele tekib aktiiwne konstruktiiwne lüürika. Aeg wajab uut sisu, ruum wärsket wormi." Psüholoogiline juurdlemine võtab liiga palju aega. See on koha pääl tammumine ja elu woolab meist mööda.

Tsau Hemminki!