Minule jäi kahekümnendate kirjandusest meelde palju huvitavaid kirjanikke. Sain teada palju uut ja huvitavat nende loomingu ning elude kohta. Kursus oli väga mitmekesine ning põnev. Tundides oli palju huvitavaid ülesandeid ning arvamusavaldusi. Kõige rohkem meeldis mulle ülesanne, kus pidime end ette kujutama mingis kindlas kohas ning seal tulevaid mõtteid ilma igasuguse filtrita üles loendama. Alguses lähenesin ülesandele natukene vale nurga alt, kuid sain ülesande eesmärgist aru. See tundus siiski väga huvitav ning oli minu jaoks esmakordne kogemus.

Kokkuvõte

Naine Visnapuu Loomingus

1. NAINE KUI MUINASJUTULINE IME

• iha naise järele, kirg, armastus, müstilisus

• Tule minuga, tule minule, oh mu kevadkuld!

• Teda ihkan ma.

• Suudle, suudle mind
• nümfid, mütoloogilised olendid

• Kui nümfid heljusivad neitsid,
• kui abistav ning päästev neitsi

• Päästke ihu, neitsid, päästke hingi

• Matke, neitsid, nisad, niuded, nabad
• naine kui lind (nt. lõoke), lilleke, puhas ja süütu, talleke
  

• Sina oled imeline talleken,

• Sina oled imeline lilliken,

• Sina oled suliseja jõeken,
• Igavesti Sind, armastan, lilleke!
  

2. NAINE KUI MONSTRUM

• võrdleb naist madude ning ussidega

• Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!

• naine kui jäle olevus
• Laul sest jäledast

Minu jaoks ei ole Visnapuu nägemus naisest väga originaalne. Põhjuseks on see, et olen seda kunskilt varem kuulnud. Mitte just täpselt samasugust käsitlust ning nägemust, kuid üldjoontes üpriski sarnast. Täpselt nimeliselt mulle kahjuks ette ei tule midagi.

Henrik Visnapuu

Henrik Visnapuu tundub väga tõsine ning karmi olekuga mees. Nalja ta ei mõista, ise samuti ei tee, kui siis ainult musta huumorit. Ta on väga kindlameelne ning ambitsioonikas. Ta teab, mida tahab ning on valmis selle nimel kõvasti pingutama. Visnapuu on enda jaoks püstitanud kindlad eesmärgid, ta teab, mida tahab elus saavutada. On valmis surmatunnini tööd rabama. Jätab teistele vaikse ning tagasihoidliku mulje, esmapilgul ei pruugi teda seltskonnas märgatagi.

Arvustus Johannes Barbaruse "Fata Morgana" kohta

Olles lugenud Barbaruse kahte erinevat luulekogu, võin väita, et tegu on ikka väga eriilmeliste teostega. Võrreldes "Geomeetrilise inimesega", on "Fata Morgana" hoopis elulisem ning minu jaoks meeldivam. Teose luuletuste üldised motiivid ning läbivad teemad on kogu aeg enam-vähem samad. Igas luuletuses kirjeldab Barbarus naist, seda küll väga erinevate nurkade all. "Introduktsioonis" toob Barbarus esile naise jumalikkust ning ilu, "Tütarlapse kevade aimdustes" kirjeldab Barbarus tütarlapse välimust ning sisemist võitlust. Ta loob sellest neiust puhta ja rikkumata tütarlapse mulje. "Ilmutus II"-s kirjeldab ta naisi kui mängureid, kes mängivad meeste peade ning südametega ja lõpuks ajavad need vaesed olevused üldse hulluks. Luuletustes "Öö" ja "Öine kirg" maalib Barbarus naisest päästja rolli, keda palutakse, et ta meeste hinged päästaks kiustatuste käest. Lisaks on igas luuletuses tegemist nagu mingi põgenemise või ohverdamisega. Lugedes teost "Fata Morgana", tekib selline masendav ning kurb meeleolu. On tunda, et erinevad tegelased, läbi kelle silmade need luuletused on kirjutatud, on tõsises võitluses iseendaga. Barbarus oskab kirglikult ning värvikalt selle sisemise võitluse tundeid edasi anda. Tekib tunne, nagu elaksin seda ise läbi. Kuid pärast kõigi nende luuetuste lugemist, tunnen ennat justkui tühjaks pigistatuna. Võibolla on tegemist liiga intensiivsete ning dramaatiliste värssidega. Kuid see on loomulikult maitse asi, mõnele inimesele dramaatika ning dramaatilisus meeldib, mõnele mitte.

Johannes Vares Barbarus

YRGELEMENDID
Kõigepealt tekkisid kuju ja vorm, alles seejärel sõna ja väärtuslik keha.
Puudusid piirjooned, kõik oli üldine, kindlalt eraldamatu.


PARIIS 2

Kirjeldab linnaelu läbi kujundlike näidete, väljendab oma pettumust. Luuetus on muudetud väga kontrastseks, toob esile värvikaid erinevusi.


CARE DU NORD
Kujutab elu kui rongi, mis kihutab läbi elu.


PARIIS 1

Teemad

• Skeptiline eestlane eneseusu kütkeis
• Minu moodi usk
• Kuratlikkusest ja jumalikkusest
  
• 1-1,5 lk (12; 1,5)
  

• subjektiivne
• lihvitud sõnastus