Kriisid ja kriisid (A. Adson)

Härra Adson leiab, et meie riigis on väärtushinnangud paigast ära. Liigset tähelepanu pööratakse lõbustustele, selle kõrval jääb hariduslik osa tagaplaanile. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata niiöelda õige ja õiglase toetamisele, milleks sel puhul on teatrite, näituste ning teiste harivate kunstiasutuste arendamine. Meie ühiskond peaks rohkem väärtustama vaimseid-kunstilisi produkte. Adsoni arvates võiks tekitada tollid, mis kaitseksid õigeid väärtusi pahade konkurentide eest. Tema leiab, et tuleks sulgeda kinod ning jätta alles vaid teaduslik kino hariduse andmise vahendina. Tuleks piirata/keelata ka muude lõbustusasutuste (nt. tsirkused, kabareed) tegevust. Toetada ning maksustada tuleks õigeid asutusi. Kultuuriministeerium peaks ära keelustama välismaalt loomeinimeste sissetoomise, nii jääb meie inimestele rohkem võimalusi, väheneb konkurents. Tõlkekirjandus tuleks samuti panna maksu või tolli alla. Peaasi, riikline toetus olgu mõjuv ja õiglane, s. o. toetust ei peaks leidma ajaviitelised ettevõtted, rekordsport, jalgpall, operetitegelased ja sellesarnased asutused, mida toetada ja ülalpidada võiks ja peaks seltskond ja eraisikud. Eraisikud võiksid rohkem annetada ning pöörata enda harimise kõrval tähelepanu ka üldise loomingu arendamisele. Liigselt trükiti juurde õpikuid ning muid kooliraamatuid, seetõttu jäi ilukirjanduse trükkimiseks vähem vahendeid. Härra Adson soovitas rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedile.