ERNI

2011-06-07T11:44:00.000-07:00

Minule jäi kahekümnendate kirjandusest meelde palju huvitavaid kirjanikke. Sain teada palju uut ja huvitavat nende loomingu ning elude kohta. Kursus oli väga mitmekesine ning põnev. Tundides oli palju huvitavaid ülesandeid ning arvamusavaldusi. Kõige rohkem meeldis mulle ülesanne, kus pidime end ette kujutama mingis kindlas kohas ning seal tulevaid mõtteid ilma igasuguse filtrita üles loendama. Alguses lähenesin ülesandele natukene vale nurga alt, kuid sain ülesande eesmärgist aru. See tundus siiski väga huvitav ning oli minu jaoks esmakordne kogemus.

Kokkuvõte

2011-06-07T11:41:00.001-07:00

Naine Visnapuu Loomingus

2011-05-31T03:19:00.000-07:00

NAINE KUI MUINASJUTULINE IME

iha naise järele, kirg, armastus, müstilisus

Tule minuga, tule minule, oh mu kevadkuld!

Teda ihkan ma.

Suudle, suudle mind
nümfid, mütoloogilised olendid

Kui nümfid heljusivad neitsid,
kui abistav ning päästev neitsi

Päästke ihu, neitsid, päästke hingi

Matke, neitsid, nisad, niuded, nabad
naine kui lind (nt. lõoke), lilleke, puhas ja süütu, talleke

Sina oled imeline talleken,

Sina oled imeline lilliken,

Sina oled suliseja jõeken,
Igavesti Sind, armastan, lilleke!

2. NAINE KUI MONSTRUM

võrdleb naist madude ning ussidega

Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!

naine kui jäle olevus
Laul sest jäledast

Minu jaoks ei ole Visnapuu nägemus naisest väga originaalne. Põhjuseks on see, et olen seda kunskilt varem kuulnud. Mitte just täpselt samasugust käsitlust ning nägemust, kuid üldjoontes üpriski sarnast. Täpselt nimeliselt mulle kahjuks ette ei tule midagi.

Henrik Visnapuu

2011-05-31T03:12:00.000-07:00

Henrik Visnapuu tundub väga tõsine ning karmi olekuga mees. Nalja ta ei mõista, ise samuti ei tee, kui siis ainult musta huumorit. Ta on väga kindlameelne ning ambitsioonikas. Ta teab, mida tahab ning on valmis selle nimel kõvasti pingutama. Visnapuu on enda jaoks püstitanud kindlad eesmärgid, ta teab, mida tahab elus saavutada. On valmis surmatunnini tööd rabama. Jätab teistele vaikse ning tagasihoidliku mulje, esmapilgul ei pruugi teda seltskonnas märgatagi.

Arvustus Johannes Barbaruse "Fata Morgana" kohta

2011-05-24T22:48:00.001-07:00

Olles lugenud Barbaruse kahte erinevat luulekogu, võin väita, et tegu on ikka väga eriilmeliste teostega. Võrreldes "Geomeetrilise inimesega", on "Fata Morgana" hoopis elulisem ning minu jaoks meeldivam. Teose luuletuste üldised motiivid ning läbivad teemad on kogu aeg enam-vähem samad. Igas luuletuses kirjeldab Barbarus naist, seda küll väga erinevate nurkade all. "Introduktsioonis" toob Barbarus esile naise jumalikkust ning ilu, "Tütarlapse kevade aimdustes" kirjeldab Barbarus tütarlapse välimust ning sisemist võitlust. Ta loob sellest neiust puhta ja rikkumata tütarlapse mulje. "Ilmutus II"-s kirjeldab ta naisi kui mängureid, kes mängivad meeste peade ning südametega ja lõpuks ajavad need vaesed olevused üldse hulluks. Luuletustes "Öö" ja "Öine kirg" maalib Barbarus naisest päästja rolli, keda palutakse, et ta meeste hinged päästaks kiustatuste käest. Lisaks on igas luuletuses tegemist nagu mingi põgenemise või ohverdamisega. Lugedes teost "Fata Morgana", tekib selline masendav ning kurb meeleolu. On tunda, et erinevad tegelased, läbi kelle silmade need luuletused on kirjutatud, on tõsises võitluses iseendaga. Barbarus oskab kirglikult ning värvikalt selle sisemise võitluse tundeid edasi anda. Tekib tunne, nagu elaksin seda ise läbi. Kuid pärast kõigi nende luuetuste lugemist, tunnen ennat justkui tühjaks pigistatuna. Võibolla on tegemist liiga intensiivsete ning dramaatiliste värssidega. Kuid see on loomulikult maitse asi, mõnele inimesele dramaatika ning dramaatilisus meeldib, mõnele mitte.

Johannes Vares Barbarus

2011-05-24T22:20:00.000-07:00

YRGELEMENDID
Kõigepealt tekkisid kuju ja vorm, alles seejärel sõna ja väärtuslik keha.
Puudusid piirjooned, kõik oli üldine, kindlalt eraldamatu.

PARIIS 2

Kirjeldab linnaelu läbi kujundlike näidete, väljendab oma pettumust. Luuetus on muudetud väga kontrastseks, toob esile värvikaid erinevusi.

CARE DU NORD
Kujutab elu kui rongi, mis kihutab läbi elu.

PARIIS 1

Teemad

2011-05-17T03:12:00.000-07:00

Skeptiline eestlane eneseusu kütkeis
Minu moodi usk
Kuratlikkusest ja jumalikkusest
1-1,5 lk (12; 1,5)

subjektiivne
lihvitud sõnastus

Artur Roose. Fr. Tuglas "Poeet ja idioot"

2011-05-17T02:49:00.000-07:00

Tuglase töid kannab ikka detailne läbitunne ja mõtte intiimne suhtumine ainega.
Ta stiil on ikka värske ja huvitav, rafineeritud ja stiliseeritud, olgu see novelli või essee puhul. See, mis kandub lugejate lauale, on ikka ilus ja ligitõmbav.

Tuglas on praegu ses eas, kus on öeldud oma noorepõlve sõna, kus on algamas min
ilukirjanik ja arvustaja.

Juba esimesi lehekülgi lugedes võime tõendada, et Tuglas on siin otsekohesem, isiklikum kui üheski teises töös enne seda

Tuglase tähelepanekud ja kirjeldused Tartu loodusvärvide poolest on huvitavad ja hingestatud
Hästi palju mälestusi ja meenutusi

2011-05-12T00:06:00.000-07:00

Mida rohkem, mida koledamad kuradid, seda parem! Mina arvan, et Kurat on üks ja ainus.

Rahval on Kuradi nimetuseks tosin nimi. Tõsi

Nii näeme Saarema juttudes, et Kuradilgi on naine. Selle madonna nimi on Babiloona. Ja sel perekonnal on poeg, kelle nimi Kurit. Mina olen siia maani ikka arvanud, et Kurat on nii kuri ja üksik, et tal küll mingit perekonda ei saa olla.

Eesti rahvas tarvitab igapäevases elus kümme korda enam Kuradi kui Jumala nime. Arvan, et see väide ei ole tõene.

Ma võin tunnistada hooplemata, et tunnen Kuradit isiklikult mitmes ja mitmes olemisvormis. Usun, et mitte keegi ei saa väita, et tunneb Kuradit isiklikult.

Ja ometi on ta meile rohkem kui ligimene. Ei julgeks nii päris väita, see on väga isiklik.

Kurat on salliv ning häätahtlik.Ta on armulik ja pikameelne. Ta ei tungi enese isikuga pääle. Ta ootab kannatlikult. Ta ei janune avalikku austust. Mina leian, et Kurat on kõike absoluutselt vastupidi.

Tal pole sallimatut egoismi nagu kristlikul Jumalal. Mõlemal juhul esineb sallimatut egoismi.

Keskaegne inimene oli selleks liig toores, et mõista Kuradi peent olemust. Liiga üldistavalt halvustav.

Kurat on selleks liig hingeline ja elastiline mõiste, et mitte kannatada praeguse materialistliku ning väikekodanlise mõtlemisviisi all. Kuradil puudub hing, ta ei saa olla liig hingeline.

Jumal lõi ilma ja jäi magama. Kurat lõi ilma ning jäi mõtlema. Kontrollimatu väide.

Kurat pole iial sõdind Jumala vastu. Juba ammustest aegadest alates on need kaks vaenujalal olnud, mõlemad sõdivad üksteise vastu.

Nagu Jahve sai juutide rahvuslikuks ainujumalaks, nii saab Kurat kord rahvuslikuks eesti jumalaks. Ma sügavalt loodan, et mitte.

KURAT

2011-05-11T05:03:00.000-07:00

KURAT
KURI ÕEL
ÕELUTSEMINE KIBESTUMINE KÄTTE MAKSMINE
KURAT TOOB MAAILMA KURJUST
KURJUS

Friedebert Tuglas "Poeet ja idioot"

2011-05-11T04:49:00.000-07:00

Ormusson oli väga hajameelne ning kinnine inimene. Sageli oli ta nii oma mõtetes, et ei pannud ümbitsevat maailma tähelegi. Ta ei märganud inimesi, kes talle vastu tulid. Kuid samas pani ta tähele paljusid huvitavaid detaile. Ormusson elas justkui omas maailmas. Tal oli olnud suhteliselt ebameeldiv minevik, vähemalt tundus see nii talle endale. Ta püüdis igati oma minevikku ning sellega seostuvaid inimesi ja sündmusi unustada. See kõik tundus talle nii tühine ja mõttetu, et tema meelest ei olnud see väärt mäletamist ning meenutamist.

Nigol Andresen Gailiti "Purpurse surma" kohta

2011-05-11T04:22:00.000-07:00

Romaaniks ta kompositsioon on lõtv ja käsitlus juhuslik ning ühekülgne. Tihendatud fantastikasse ta ei ole jõudnud oma romaaniga, vastuoksa, on juure tekkinud palju naiivsusi, mis puudusid varemaist trotsliku kukerpallilööva fantastikaga novelles. Ja seepärast peab kahtlema Gailitis kui romaanikirjanikus, ka siis kui tunnustada teda novellistina. Kuid viimasenagi tal on peapaheks sõnade tegemine ja püüdmine hiilgada lauseilutulestikuga. Ent 230 lehekülge ilutulestikku võib saada tüütavaks ega mõju enam igatahes, kui kogu käsitus ei ole küllalt eluline.

Andresen oli suhteliselt negatiivne Gailiti ning tema loomingu suhtes. Leiab sarnasusi Dostojevskiga. Andreseni arvates Gailit ei seostu fantastikaga, liialdab. Gailiti nõrgaks küljeks oli tegelaste psühholoogia.

August Gailit

2011-05-11T04:12:00.000-07:00

Minu jaoks on Gailit senini käsitletud kirjanikest kõige sümpaatsem. Ta mõjub väga tõetruult ning löövalt. Gailiti kirjutamisstiil on konkreetne ning asjalik. Mulle meeldib, et ta kirjutab kõigest nii, nagu tegelikult on. Ta ei püüa midagi ilustada ega pehmendada. negatiivse poole pealt võiks mainida võibolla seda, et Galilit mõjub vahetevahel liiga subjektiivselt. Kujutan ette, et temaga oleks väga keeruline vaielda, sest ta tundub väga enesekindel ning enesekeskne inimene.

Andresen väidab, et Gailiti loomig on liiga ühekülgne ning igav. Mina sellega nõus ei ole. Võibolla ühekülgsus küll, kuid igav see nüüd kindlasti pole.

Milles seisneb Gailiti arvates kuratlikkus ning milles jumalikkus?

2011-05-10T03:36:00.000-07:00

Gailit arvab, et jumalikkus võrdub looduse ja loodusearmastusega. Ta leidis, et mets, muld, kaljud, jõed- see kõik võrdub jumalikkusega."Nii elatakse metsades, jumala süles, silma silma vastu oma loojaga." Gailiti arvates seostus kuratlikkus aga linnadega ning kõige sellega, mis linnades toimub. Ta pidas saatanat linnade loojaks.

August Gailit "Purpurne surm"

2011-05-10T02:42:00.000-07:00

Kapten Roode oli vana ja kibestunud mees. Ta võttis külalisi vastu kurjalt ning negatiivse hoiakuga. Ta ei pakkunud külalistele kunagi midagi ning nii nad seal istusid ning vaikisid. Kapten Roode oli pikk ja sale härra, mitte ühtegi karvatutti ei leidunud ta lõual. Ta oli kurja südamega inimene, kes hoidis madalat profiili. Kapten Roode oli sügavalt usklik ning elas peaaegu tsölibaadis. Naised ei pakkunud talle midagi, kuid ta kasutas neid aeg-ajalt lõbutsemiseks. Ta oli väga üksik ning kuri inimene, lapsi tal ei olnud.

ERINEVAD NAISED

Kerglased naised
Vaiksed ja tagasihoidlikud naised, ennast ohverdavad
Kärsitud ning elavad naised, edevad ( võibolla ka tühised naised, hinges väga kurvad)
Hoolitsevad ning elurõõmsad naised (unistajad)
Algselt unelevad naised, hiljem väga käredad emad
Piltilusad naised
Tavalised naised

Ning on mehi, kes sündinud õllest ning teleka vaatamisest. Need mehed on tuimad ja ükskõiksed. Neil puuduvad isiklikud huvid kõige maailmas toimuva suhtes. Neid ei huvita peaaegu mitte miski. Ainult see, et külmkapis mingil juhul õllepudelid otsa ei saaks ning et elekter jumala eest ära ei läheks. Naistesse suhtuvad nad üleolevalt. Nende jaoks on naised tublid koduabilised, kes võiksid olla tummad, et igasugust näägutamist juba eos vältida. Naise ülesandeks selliste meeste arvates on kodu korrashoidmine ning mehe eest hoolitsemine. Lapsi tavaliselt sellistel meestel pole, sest siis tekiks konkurents teleka suhtes. Lisaks nõuaksid lapsed liigset pingutust ja tähelepanu. Üldjuhul lõpetavad need mehed üksi koos oma õlletaara ning katki läinud televiisoriga.

FILM

2011-05-04T05:26:00.000-07:00

Mina teeksin filmi Albert Kivikase "Jaanipäeva" kohta. Tegevus toimuks Lõuna-Eesti küngaste vahel. Osades oleksid meie omad eesti näitlejad. see meenutaks natuke võibolla Maleva filmi.

2011-05-04T05:20:00.000-07:00

Albert Kivikas jääb mulle meelde kui skandaalne ning julge kirjanik. Ta julges avaldada oma arvaust ning kaitsta oma seisukohti. Mulle isiklikult jättis Kivikas väga sümpaatse mulje. Ta oli kursis sellega, millest kirjutas ning lisaks ei kartnud ta ühiskonnast vastu tulevat tagasisidet ning vastukaja.

Visnapuu kriitika Kivikase "Jaanipäeva" kohta

2011-05-04T05:08:00.000-07:00

Nagu eelpool öeld, on sarnase mulgi majoraattalu peremees vaid talu volituste kandja, on talu sümbool. Käesolevas romaanis on seda Peet, see kinnine, iseteadlik, auväärt, instinktipäraselt tark eraldet indiviid, kel pole iialgi tarvis teiste nõu ega abi, keda austavad ning kardavad teised, nagu ta talugi; see on tasakaalukas tüüp, karm ja halastamatu nagu talugi, kes toimib alateadlikult, traditsioonipäraselt, ilma et ta oleks omast isikust enesele küsimust teind; see polegi õieti end tunnetand isik. Ning selle tüübi enesetunnetamine, selle tüübi isikustumine, kus talle sigib esimene aimus mingisugusest võõrast väest (lk. 337), kus ta mõtted lähevad rändama imelikke, ennetundmatuid teid (lk. 336), kus ta küsib: ons siis tõesti inimesel midagi tarvis pääle enese tahtmise? (lk. 336), kus ta koguni hakkab nurisema kellegi kolmandama vastu, kelle ees ta end nii imeväiksena ning abituna tunneb (lk. 345), ning kus ta eneselle asetab küsimuse: mis olen ma siis kurja teind? (lõpp) — selle tüübi isikustumine ongi käesoleva romaani päim psükoloogiline huvi.

Visnapuu oletab, et "Jaanipäev" kirjeldab asunikkude ning pärisperemeeste sugukondade kokkusulamist

Visnapuu leiab, et romaani võib defineerida kui ühiskondlikku romaani

viimistlemisel puudujäägid

huvitavad kirjeldused, kohati liiga palju

psühholoogiline romaan, nii nõrkus kui tugevus

Kivikase "Jaanipäev"

2011-05-04T04:08:00.000-07:00

Saare Peedi jaoks oli väga tähtis tesite inimeste arvamus. Talle meeldis kiidelda oma haritud ning hästi riietatud lastega. Tema jaoks oli väga oluline see, mida küla vahel räägiti ning see, missugune mulje teistel inimestel temast on. Ta läks suures osas just sellepärast jaanitulele, et oma koju tulnud lastega kiidelda. Peet kohtas oma nasit väga halvasti. Ta kandis oma ema ja isa vimma naise peale üle. Leidis, et naine elab ainult tema kulul ning midagi ei tee. Peedi arvates oli ainuke kasulik asi, mida ta naine oma elu jooksul korda saatis, laste sünnitamine. Tegelikult ei märganud keegi, kui palju vett ja viletsust pidi taluperenaine taluma. Tal ei olnud elu sees olnud ühtegi vaba päeva, ta tegi tööd nagu hull. Perenaine ei saanud mitte kuskilt ega mitte kellegi käest tunnustust. Kuid oma elule tagasi mõeldes ei olnud ta Peedi peale üldse vihane. Ta püüdis oma meest mõista, lisaks oli ta talle juba ammu kõik andestanud. Taluperenaine leidis, et just seesama talu oli kõiges süüdi, sellega kõik need probleemid algasid. Oma surmatunni lähendes leidis perenaine, et tal oleks vaja edasi elada vaid oma laste nimel. Neid ta siiski sügavalt armastas ning lootis neile kõike paremat. Ta lootis, et tütred ei käi tema rada pidi ning leivcad endale hoolivad ja armastavad mehed. Karlat manitses ta naistega hästi ning õigesti ümber käima. Peet oli olma halvustava ia nõrgestava käitumisega igasuguse sooja armastuse oma naise poolt ära tapnud. Perenaine teadis, et Peedi jaoks on tähtis vaid raha ja maine. Seetõttu muretses ta oma laste tuleviku pärast. Pärast naise surma müüs Peet oma talu obligatsiooni võla katteks. Alles siis hakkas ta väärtustama oma talu ning sai aru, kui olulist osa see tema elus mängis.

Manifest Mõtteid valmiva põlvkonna ajudest

2011-04-26T03:55:00.000-07:00

nn diskoteksapõlvkond
pintsaklipslased - laulev revolutsioon, ise nimetavad laulev restauratsioon
nad ei ole NSV Liidu sõjaväes käinud, ei ole üldse käinud või on läbinud kergemal viisil
vastumeelsus igasuguste koosluste suhtes
perekonna kui institutsiooni tähtsuse langus, majandusliku heaolu taotlemine
ei käinud valimas, suhtuvad halvustavalt massi, aga mitte üksikisikutesse
ülimate ideeliste väärtuste puudumine
vabameelsus
tööturul konkurentsivõimelisemad kui teised
tulevikus kindlustatud perekonnainimesed, keda ei huvita, mis teised neist arvavad
neil on võimalik langetada tähtsaid otsuseid

2011-04-26T03:29:00.000-07:00

Kutsub inimesi loobuma fantastikast ning igasugustest unenägudest. Soovitab pöörduda reaalsuse poole, sest see on meil siinsamas, käega katsutav. On asjatu otsida olematut, tuleb vaid vaadata ja tunda. Inimestel ei oleks vaja nii suurt tähelepanu pöörata võõramaistele asjadele( nt. rokoko, siidivill jne). See viib inimesed sõdadesse ning igasugustesse rahutustesse.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Kivikase manifesti eesmärgiks oli muuta seniseid kirjanduslikke suundi. Ta lootis, et rohkem hakataks looma sellist loomingut, mis annaks lisaks meelelahutusele ka midagi muud, mis paneks inimesed mõtlema ning loetu üle arutama. See kõik võiks mõjutada ning suunata inimeste väärtushinnanguid ning tõekspidamisi. Fantastika asemel soovitas ta pöörduda rohkem realismi ning naturalismi poole. Mina arvan, et tema manifest võeti suhteliselt suure pahameelega vastu, sest põhimõtteliselt ta kritiseeris kõigi kirjanike senist elutööd. Kirjanikud olid küll pahased, kuid oma edaspidises loomingus võtsid Kivikase arvamust arvesse.

Kivikas lausub oma manifesti kaitseks, et tema eesmärgiks ei olnud neid kirjanikke kuidagi solvata või maha karjuda. Ta ainult arvustas ning kritiseeris tolleaegseid kirjanduslikke ideid. Võib öelda, et Kivikas tõi ennast meie rahva kirjanduse nimel ohvriks, ta võttis kõik süüdistused ning ebameeldivused enda kanda. Kuid seda kõike tegi ta uudsete kirjanduslike ideede nimel.

Manifest

2011-04-26T02:48:00.000-07:00

Manifest tähendab mingit üleskutset või rahva poole suunatud avalik pöördumine.

Skandaalsus on kirjanikudebüüdi puhul esmatähtis

2011-04-20T23:53:00.000-07:00

Mina arvan, et kirjanikudebüüdi puhul on skandaalsus väga oluline. Inimestele lihtsalt läheb peale traagika ning muu selletaoline. Inimesed janunevad skandaalide järele, see muudab elu värvikamaks ning kirevamaks. Võtame näiteks kaks kirjanikku: üks on eeskujulik ning traditsiooniliselt niiöelda igav, teine skandaalne ning uuenduslik. Ma olen kindel, et esimesena huvitutakse selle skandaalse kirjaniku loomingust. Tema teoseid võetaks arvatavasti paremini vastu, sest skandaalsust ka tema looming on huvitav ja omapärane. Teine kirjanik jääb seetõttu skandaalse kirjaniku varju. Rahvale üldjuhul meeldivad uuendused ning minu jaoks personaalselt seostub skandaalsus uuenduslikkuse ning värskusega. Skandaalsus kui selline toob sageli kaasa šokeerimise, kõige edukam moodus panna maailm oma loomingust huvituma ongi neid šokeerida. Ja kuna igal algajal kirjanikudebüüti tegeval inimesel on vaja tähelepanu, on skandaalsus selleks ideaalne võimalus.

Tuglase arvamus Kivikase teose kohta

2011-04-20T23:41:00.000-07:00

Tuglas leiab, et Kivikase teos "Lendavad sead" on väga irriteeriv ja omanäoline. Ta leiab selle olevat väga lopsakasõnaline ning fantaasiarikas. Tuglas toetab Kivikat, õigustab tema uusi katsetusi. Ta iseloomustab Kivikase loomingut nelja sõnaga: originaalne, teadlikult otsitud, katsetav ning keeruline. Kivikas pidas kinni materjali ja sisu tasakaalust. Kivikase looming on žest kodanliku kuuvalguse, vooruse ja ühiskondliku korra vastu. Ta mõjus mänguliselt ning lõbusalt. Tuglasele meeldis Kivikase looming, see mõjus värskendava ja nooruslikuna. Mina olen täpselt samal arvamusel, see oli tol ajal väga uuenduslik ning originaalne.

Kommentaar Albert Kivikase kohta

2011-04-20T05:24:00.000-07:00

Kohe tundsin ära, et sain ülesandest ise täiesti valesti aru. Tema kirjutis on väga huvitav ning tundub esmapilgul täiesti segane ning üldse mitte teemaga kokkuminev jutt, kuid kui hakata pingsamalt jälgima võib tajuda ka mingisugust loogikat. väga mitmekesine ning palju kahtlaseid mõtteid. See oli muidugi märkimisväärne, kuidas tal osad lauseosad nii hästi kokku sobisid ning moodustasid lausa koomilise sisuga mõtteid.

Kinos

2011-04-20T05:13:00.000-07:00

iste, tool, popkorn, jook, mehed, naised, lapsed, film, multikas, subtiitrid, armastus, saladused, naer, nutt, pimedus, pime, ilus, vaikne, mobiil, helin, uks, pilet, kontroll, istmenumber, subtiitrid, silmad, söök, inimesed, kõhe, kiikuv tool , segadus, vaikus, kära, tulitsam,ine, koledus, kahtlane, pulhgakomm, jäätis, vesi, wc, piletikontolll, kva, seanss, tool, lett, pingid, laud, prpgikast, trepid, vaip, karvane tool, külm, käetugi, auk, jalda, kitsasa, kurb, rõõmus, mobiilihelin, vali heli, prožektor, armastusfilm, õudukasd, draama, komöödia, muusikal, oopergala, laulk, hea muusika, kassa. raha, kallis, odav, maitse, elamus, meeldiv, ebameeldiv, lemmik, kahtlane, puänt, mõte, süvenemine, keskendumine, kahtluis, ettenägelikkus, šokoalaad, läbu,parkla, auto, kolin, mürin, näitleja, ilus, armas, kena, kole, kaunis, meeldiv, sümpaatne, lõpp, algus, keskosa, teenindaja, kaaslane, võrgutav, kaasahaarav, pinge, kole, halb, abi, põiklemine, kutse, pilet, kinkekaart.

MINA ENNUSTAN...

2011-04-20T05:03:00.000-07:00

Ennustan, et kahekümnendate aastate kirjandus on suhteliselt ühekülgne. Ma arvan, et kõneldi suhteliselt sarnastel teemadel. Peamisteks teemadeks olid arvatavasti eestimeelsus, vabadus ning ühiskondlikud väärtushinnangud.

Ooperilaulja vastus

2011-04-20T04:39:00.000-07:00

Kallis härra Adson!
Mina tunnen ennast Teie avalduse tõttu tõsiselt solvatuna. Kuidas Te julgete minu tööd nimetada lihtsaks ja mõttetuks meelelahutuseks? Mina leian, et ooper võiks vabalt olla teatriga ühe pulga peal. Miks te halvustate ooperit nõnda jõhkral viiisil? Meie jutustame täpselt samamoodi inimestele harivaid lugusid, ka meie teosed on vägagi õpetlikud ning harivad. Meie erinevus teatriga on vaid see, et teeme seda kõike lauldes, kuid see ei muuda meie tegevust kohe meelelahutuslikuks.Tsiteerides Teid: "Päris pentsik ette kujutada: ühelpool suur ja mitmekülgne ettevõte ja terve kogu elavaid inimesi, kes nädalate kaupa töötavad, kulutades omi närve ühe näidendi ettevalmistuse kallal, paljudel neist on seljataga pikk õppe- ja püüdmisaeg ning lähemas perspektiivis ainult hädapärane äraelamine ja tihtipeale mure homse päeva eest, moraalseist kaardi peale panekuist kõnelemata." Mina leian, et klassifitseerun samuti selliseks inimeseks. Ei tunne ennast mingilgi moel halvemana. Olen Teie peale sügavalt solvunud. Loodan, et muudate oma arvamust ka teiste minusuguste inimeste suhtes.

Lugupidamisega,
Drama Queen.

Kriisid ja kriisid (A. Adson)

2011-04-20T04:10:00.000-07:00

Härra Adson leiab, et meie riigis on väärtushinnangud paigast ära. Liigset tähelepanu pööratakse lõbustustele, selle kõrval jääb hariduslik osa tagaplaanile. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata niiöelda õige ja õiglase toetamisele, milleks sel puhul on teatrite, näituste ning teiste harivate kunstiasutuste arendamine. Meie ühiskond peaks rohkem väärtustama vaimseid-kunstilisi produkte. Adsoni arvates võiks tekitada tollid, mis kaitseksid õigeid väärtusi pahade konkurentide eest. Tema leiab, et tuleks sulgeda kinod ning jätta alles vaid teaduslik kino hariduse andmise vahendina. Tuleks piirata/keelata ka muude lõbustusasutuste (nt. tsirkused, kabareed) tegevust. Toetada ning maksustada tuleks õigeid asutusi. Kultuuriministeerium peaks ära keelustama välismaalt loomeinimeste sissetoomise, nii jääb meie inimestele rohkem võimalusi, väheneb konkurents. Tõlkekirjandus tuleks samuti panna maksu või tolli alla. Peaasi, riikline toetus olgu mõjuv ja õiglane, s. o. toetust ei peaks leidma ajaviitelised ettevõtted, rekordsport, jalgpall, operetitegelased ja sellesarnased asutused, mida toetada ja ülalpidada võiks ja peaks seltskond ja eraisikud. Eraisikud võiksid rohkem annetada ning pöörata enda harimise kõrval tähelepanu ka üldise loomingu arendamisele. Liigselt trükiti juurde õpikuid ning muid kooliraamatuid, seetõttu jäi ilukirjanduse trükkimiseks vähem vahendeid. Härra Adson soovitas rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedile.

Eesti kultuuritegelased

2011-04-19T03:44:00.000-07:00

Mihkel Raud, Mihkel Mutt, Signe Kivi, Rein Rannap, Karl-Martin Sinijärv, Ken Saan, Priidu Beier, Kadri Kõusaar, Tuuli Koch, Vladimir Nabokov, Tõnu Õnnepalu, Hasso Krull, Andrus Kasemaa, Aino Pervik, Eno Raud,

Kiri Johannes Barbarusele

2011-04-19T03:26:00.000-07:00

Lugupeetud Johannes Barbarus,
Aastal 2011 on olukord Eesti kultuurielus mõningal määral muutunud. Ajakirjanduses valitseb endiselt suhteliselt sarnane olukord. Enam-vähem kõik väljaanded kirjutavad täpselt sama malli järgi ning üpriski sarnaseid asju. Näiteks Postimees, Päevaleht, Ekspress. Ka enamik meie ajakirjadest on üpriski sarnased nt: Kroonika, Anne & Stiil, Naisteleht. Võib võtta ükskõik millise väljaande, kõik nad on enam-vähem sarnased. Muidugi on ka mõningaid erandeid, mis paistavad silma oma asjalikkuse ning professionaalsusega. Näitena võib tuua Eesti loodus, Aed ja Kodu jne.
Muu looming on minu arvates aga üpriski palju muutunud. Võib tinglikult öelda, et tänapäeval võib igaüks kirjutada peaaegu kõike, mida vähegi tahab. Muidugi peavad kirjatükid vastama tsensuuri- ning eetikanormidele. Tänu kirjavabadusele, on meil palju omanäoliseid ning mitmesuguseid erinevaid teoseid. Võib tinglikult öelda, et niipalju, kui on erinevaid autoreid, on ka erinevaid teoseid.

Meie kirjandusloomingulik staatus quo ( J. Barbarus)

2011-04-19T02:56:00.000-07:00

Johannes Barbarus on väga kriitiliselt meelestatud Eesti kirjanduse suhtes. Ta leiab, et kõik ajakirjad ning ajalehed on sisutud. Neist kõigist haigutab vastu vaimne tühjus. Looming tiirleb ümber raha, puudub vaimustus. Kritiseerib kirjanduslikku parlamenti E.K.L. Leiab, et kirjandusilmas valitseb hauavaikus. Hoiatab tööliste higilõhna pealetungi eest, püüab kirjanikke ergutada ja äratada.
Johannes Barbarus rõhutab, et ei ole vaja salongiluuletajaid, neid on niigi. Ta tahab saada tuleviku rajajaks ja küündida kõrgemale. Barbarust ärritab vana kopeerimine ning kirjanike mugavus: "Meie asi on luulet-elu edasi wiia. Pange tähele elujõulised, pange tähele jäljendajad, jäljendajate epigoonid. Variatsioonidest on küll! Ses suunas on arwustajail õigus nurisda üliproduktsiooni kohta. On ääretu igaw ja wastik lugeda rahwaluule immiteerimist, wana kordamist, millisele atawistlisele kalduwusele isegi mõned noored wastu panna ei suuda."
Barbarus püüab kirjanikes meelsust sütitada, ta soovitab niiöelda jalad kõhu alt välja võtta.
Barbarus leiab, et inimestel on täiesti vale arusaam luule ülesandest. Inimesed loovad ja loevad luulet, et igavust peletada. Barbarus: "Sõda on kriipsu läbi tõmmand kuupaistelisest meeleolu lüürikast ja idüllitsemisest; dekoratiivse — ajawiite + ilutsemise luule asemele tekib aktiiwne konstruktiiwne lüürika. Aeg wajab uut sisu, ruum wärsket wormi." Psüholoogiline juurdlemine võtab liiga palju aega. See on koha pääl tammumine ja elu woolab meist mööda.

2011-04-19T02:54:00.001-07:00

Tsau Hemminki!